Erinevused ekraanitrukki ja üleandtrukki vahel
Tehase trükki saab jagada kahe peamise meetodi vahel: traditsiooniline ekraanitrukki ja digitaalne soojusega üleandtrükki. Allpool arutame nende tehnikate erinevusi, eeliseid ja puudusi.
Ekraanitrukki: Traditsiooniline ekraanitrukki hõlmab tinti kandmiseks tekstiilile mööda musteriga võrgumust. Selle eelised hõlmavad võimekust töötada mitmesuguste kangelaste tüüpidega, nagu siilk, pamput, segadised ja polüesteer, toodudes hea tulemus mõlemal kangelate poolel. Teine eelis on pehme ja pufimas käeme tunne pärast pesemist.
Kuid traditsiooniline ekraaniprintimine omab selgede puudused. Protsess nõuab spetsiifiliste ekraanide loomist iga kujunduse jaoks, mis võtab aega ja tekitab kulusid. Lisaks on värivariatsioon piiratud tootmise käigus kasutatavate ekraanide arvu poolest, mis piirab elavate musterite kasutamist. Ekraaniprintimine põhjustab ka suure tekstiili tootmise jäägi, mis nõuab suuri tellimustehingute arve, sobivaid massitoetuste jaoks üheks musteriks. Lisaks nõuab ekraaniprintimine pesemist, mis genereerib olulise hulga veekokku, mis võib põhjustada täiendavaid tootmise piiranguid tõenäoliselt tugevnevate globaalse keskkonna regulatsioonide tõttu.
Dijatahilise lihvituse prindimine: Dijatahilise lihvituse prindimine on innovaatiline keskkonnasõbralik meetod, kus värvid tähendavad täpselt prindi paberilt kaudu kõrgtemperatuurilise sublimatsiooniga kleele. See meetod ei piirata värve ega tellimustähte arvu, pakudes täpsed värvid, kiired tootmisaegad ja null läbiprimitud veekütsega, mis teeb selle maailmas peamiseks tehnoloogia.
Dijatahilise lihvituse prindimise nädal on tema suhteliselt nõrgene kandevõime kleebe taguse poole ja praegune sobivus ainult polüesteerikleedega.
Kuid tänases olukorras võib dijatahilise lihvituse prindimise praegused piirangud kahekordsete keskkonnasõbralike ja majanduslikult efektiivsete omaduste tõttu ning kiiret tehnilist edenemist kaduda ka lähiajal.
ET
